Kuidas me Jassiga Viinis kinos käisime

Postitatud: aprill 21, 2011

Takso Viini moodi

Viin on lihtsalt võrratu! Isegi kui seal õnnestub veeta lühike nädalavahetus, on see suurepärane vaheldus igapäevarutiinile. Meie nädalavahetus möödus kesklinna miljööd, kauplusi ja kohvikuid väisates, Schönbrunni keiserlike ruumide toredust imetledes ning pargipinkidel Viini kevadpäikest nautides. Viini kesklinn rabab vana ja uue segunemisega nii arhitektuuris kui liikluspildis, mis kohati kaootilise kakofooniana linnaruumi pigem ergastab ja positiivselt täiendab. Viini kesklinnas on täiesti tavaline, et vanadele 18.-19. sajandist pärit hoonetele on modernses stiilis peale ehitatud korrus või kaks ja autodega kõrvuti seisavad valgusfooride taga hobukaarikud.

Võrratu Schönbrunn

 Viini kaubandustänavad Mariahilferstrasse piirkonnas on külluslikud ja elavad, nagu kõikjal Kesk-Euroopas. Gurmaanidele ja neile, kes eripärast armastavad, on suurepäraseks ostukohtaks Julius Meinl, kust leiab magusat ja soolast igale maitsele ning väga erinevatest Euroopa nurkadest. Ja kui ka hinnad soolasevõitu tunduvad, on Julius Meinl lihtsalt väga vahva vanaaegse vürtspoe väljanägemisega koht, kus uudistada seda, millist mitmekülgset toidu-ja joogipoolist küll maailma eri nurkades toodetakse.

 

Schönbrunnis puudritopse nuuskimas

Omaette lahedaks kogemuseks ja kui ausalt rääkida, siis minu viimase aja parimaks meelelahutuseks, oli kinoelamus Viinis. Kino Artis on kesklinnas asuv kino, kus kõik filmid on inglisekeelsed ja ilma subtiitriteta. Meie algtasemel saksa keele oskuse juures ju ideaalne ja lihtne variant? Tegelikult see, mis pidi esiotsa olema lihtne kinoskäik, kujunes üheks väga naljakaks õhtupoolikuks. Valisime filmiks “Nõia aasta” ja ostsime pileti kella kaheksasele seansile. Kell kaheksa olimegi kinos kohal, läksime saali nr. 2 ja istusime oma kohtadele. Natuke imelik oli, kui keegi piletit ei küsinud ja eelmise filmi lõputiitrid alles jooksid ekraanil, aga arvasime, et ju siis nii need asjad Austrias käivadki. Ootasime oma veerand tundi, ikka kahekesi saalis ja ikka veel tiitrid ekraanil jooksmas. Siis vaatasime kella ja tabasin ennast mõttelt – oot, aga Eestis on ju kell siis juba üheksa läbi? Ja veel hetk hiljem rabas mind tõdemus, et tegelikult on Eestis ikka kell alles kaheksa läbi ja Viinis seega alles seitse läbi, sest minu armas käekell näitas ikka veel Eesti aega! Kui seda tõdemust Jassiga jagasin, silkasime välgukiirusel kino tagauksest välja ummisjalu otse ühte põiktänavasse ja seal istusime lihtsalt keset tänavat maas ja naersime täiest kõrist. Uskumatu, eks? Tõdesime taaskord, et  meil on ikka eriline oskus komöödiat esitada ja kui see oskus oleks olümpiaala, siis meie pretendeeriks Jassiga kindlasti mõnele medalikohale. Sest kui tavaliselt koosneb traditsiooniline kinoskäik popkornist, koolast ja filmi vaatamisest ning ei olegi tegevusena eraldivõetult nagu midagi erilist, siis meil kahel õnnestus ikkagi ka lihtsast kinoskäimise protsessist naljanumber teha. Samas on see kinoskäik aga siiani minu eredaim mälestus sellest nädalavahetusest Viinis. Ja kokkuvõtteks – lõpp hea, kõik hea … saime Viinis ringi kolada, sealsamas kinos veel paari filmi vaadata ja sellegi filmi nägime veel selsamal õhtul ikkagi ära … päris õudne oli, muideks :)

Ingrid, 21.04.2011

france viagra pharmacie


One Response to Kuidas me Jassiga Viinis kinos käisime

  1. Sebastien ütleb:

    Hi there, nice blog – just wanted to acknowledge that with a comment