Lugusid Lääne-Aafrikast II: võõrad kõrbelinnas

Postitatud: jaanuar 30, 2011

Vaade Timbuktule üle Saheli düünide

Müstiline ja kauge Timbuktu on olnud paljude brittide ja ameeriklaste noorpõlvest pärit reisiunistus ning väidetavalt sageli ka nende ainus reisisiht Malis. Minu kui eestlaste jaoks ei ole Timbuktu küll seostunud ühegi noorpõlveunistusega, kuid minagi mõtlesin enne Malisse rändama minekut sellest linnast kui kunagisest jõukast kaubanduskeskusest, mis on tänagi säilitanud osa oma imetabasest hiilgusest. Ega ma lootnudki leida tänavatelt kullakange ja kalliskive, kuid uskusin siiski ees ootamas kunagist hiilgust meenutavaid ehitisi ja linnaruumi. On ju Timbuktu juba 11. sajandil tuareegide poolt asutatud linn, mille esimesed elanikud olid Djennest pärit teiste Mali hõimude kaupmehed ja tuareegid. Linna asukoht on geograafiliselt unikaalne – see asub täpselt kohas, kus võimas Nigeri jõgi suubub põhja poole Sahara kõrbe lõunanurka. Just seetõttu on linn olnud erinevate Mali hõimude (tuareegide, fulanide, wangarade, songhaide) ja araablaste omavahelise kauplemise kohaks. Kuld tuli linna lõunast ja sool põhjast läbi kõrbe. Ka oli Timbuktu tähtis sadamakohana, kus kaubeldi Lääne-ja Põhja-Aafrikast pärit kaupadega; Vahemereäärseid kaupasid ja soola vahetati Timbuktus kulla vastu. 12 sajandil sai Timbuktu oluliseks islamikeskuseks, seal oli lausa 3 ülikooli ja 180 koraanikooli. Kirjutati raamatuid, neid ka imporditi ja kirjutati ümber. Mali kuninga Mansa Mussa palverännak Mekasse 14. sajandil tõi aga Timbuktu ning tema hiilguse ka maailmakaardile, sest kuningal oli sel rännakul kaasas ca 180 tonni kulda!  

Timbuktu kesklinn

Jah, siin võib vaid ohata ja öelda “Oi aegu ammuseid” … Tänane Timbuktu ei meenuta linna hiilgeaegu kahjuks mitte millegagi. Ta on lihtsalt üks kõrbelinn … ei uhkem ega viletsam kui teised Mali linnad, vaid lihtsalt üks linn. Erinevalt paljudest teistest Nigeri-äärsetest linnadest pole ehitised küll ainult mudast ning enamasti sahiseb tänavatel kõrbeliiv, kuid mingit harukordset arhitektuuri või ajalugu linnas ringi kõndides silma ei hakanud. Seda, et Timbuktu oli kunagi tähtis intellektuaalne keskus, saime tunda vaid valitsejate raamatukogus, kus nägime muuhulgas ka väga haruldasi 12. sajandist pärit käsikirju ja erinevatest sajanditest koraane väga uhkete illustratsioonidega … Neid ajalooharuldusi tolmuse pragunenud klaasi all lämbes ruumis näha oli muidugi kurb, kuid arvestades olukorda, kus suur osa linnaelanikest täna vaevu oma toidulaua katta suudab, polegi nii imelik, et kultuuri jaoks lihtsalt ei jää mitte midagi üle.  

Kaamelid ootamas tuareegide laagri juures

  

 Olin alati arvanud, et tuareegid on Mali kõige huvitavam ja uhkem hõim. Tegelikult muidugi selgus selle reisi käigus, et minu plusspunktid lähevad hoopis dogonitele. Tuareegid on nomaadlikud ning oma välimuselt meenutavad paljud neist pigem araablasi. Käitumiselt on nad aga nendest Mali hõimudest, kellega kokku puutusime, vaieldamatult kõige pealetükkivamad. Kuigi oleme enda arvates juba piisavalt pealetükkivuse vastu karastunud ja olime loomulikult valmis, et soomeugri tagasihoidlikkust ei maksa Malist oodata, pani Timbuktu meie kannatuse tõepoolest proovile. Päev, mille veetsime linnas ringi kõndides, kujunes tõeliseks rongkäiguks, kus meie sabas ja ümber pidevalt ca 20 võhivõõrast inimest meiega koos linnale ringi peale tegid ja pidevalt juttu puhuda või midagi ostma kutsuda üritasid. Ainsaks hingetõmbekohaks said postkontor ja raamatukogu – neist esimesse ei söandanud meie saatjad vist tulla ja raamatukogusse neid lihtsalt ei lastud sisse. Mõtlesime, et kuna oleme linnas peaaegu ainukesed valged inimesed (peale meie oli seal veel 3 hollandlast ja 2 ameerika prouat), on arusaadav, et oleme ilmselt just seetõttu eriti huvipakkuvad :) Nojah, meie enesearmastus sai igatahes hoobi õhtul, kui võtsime ette kaamelisõidu tuareegide laagrisse. Ühine teejoomine möödus kenasti, aga pimeduse saabudes muutus kogu laager äkki suureks turuks, kus taskulampide vilkudes ühelt ja teiselt poolt meie ette mingeid käsitööesemeid sätiti ning sinna juurde räägiti kurb lugu a la “mina ise koos oma vanaisaga oma väikeste kätega tegime selle käevõru ekstra sinu jaoks”. Mul ei ole midagi kauplemise vastu ja ma isegi ostsin eelmisel päeval ühe kaelaehte, kuid on tõepoolest üllatavalt masendav olla viie valge inimesena öösel kõrbes kamba tuareegidega, kes järjekindlalt oma kaupa pakuvad ning ei kavatsegi oma turgu kokku pakkida ja Timbuktusse tagasi pöörduda, hoolimata sellest, et neile täiesti otsesõnu öeldakse, et rohkem enam midagi osta nagunii plaanis pole ja raha on ka otsas. 

Mali teerituaal

Mingi ime läbi sai see laat seal kõrbes igatahes lõpuks ühele poole ja loksusime pimeduses kaamelite seljas Timbuktusse tagasi. Veel samal öösel saime rääkida oma öömaja peremehega, kelle kodus me külaliseks olime ja kes on ka ise tuareeg (väidetavalt üks tähtsamaid). Ta sai muidugi kohalike peale üsna kurjaks selle müügiürituse pärast, kuid valgustas meid ka asjast pisut teistsuguse nurga alt: et Timubuktus on terrorismihoiatuste tõttu turistide arv viimase aastaga peaaegu olematuks kahanenud, kuid turistidest see linn vaid elatubki (kui varem külastas Timbuktud mõni tuhat turisti aastas, siis nüüd on inimeste arv ehk kümmekond kuu kohta), siis on kohalikud lausa meeleheitel ja teevad mida iganes, et oma peresid toita. Selles valguses muutus pilt muidugi teistsuguseks ja ma siiralt loodan, et need mõned tuhanded frangid, mis me lõpuks tuareegidele ehete eest jätsime, mõnd kohalikku peret ka tõesti pisut aitavad.

Meie koos peremehega Saheli düünides

 Kuid kahjuks jäi tuareegide suhtes kogu loo tõttu siiski natuke paha tunne, mida ei aidanud täielikult leevendada ka lahke pererahvas, maitsev toit, tore sünnipäevapidu, lahedad kaamelid, haruldaselt tähine öine kõrbetaevas ja kaunid Saheli düünid. Kas ma siis lähen veel kunagi Timbuktusse? … Pean selle üle sügavalt mõtlema …

Ingrid, 30. jaanuaril 2011.a.


8 Responses to Lugusid Lääne-Aafrikast II: võõrad kõrbelinnas

  1. Muhv ütleb:

    Öösel kõrbes olla on vist vägev. Aga miks on teekannu pildi peal plätu???

  2. Inx to Muhv ütleb:

    Hehe, see tuareegipoiss lehvitas selle plätuga tuult, et tuli kannu alt ära ei kustuks :) Ja öösel on kõrbes tõesti lahe, ainult et seda müügitrikki ei osanud küll ette kujutada …

  3. Pirks ütleb:

    Äge! Millal veel uusi lugusid tuleb?

  4. Marylin ütleb:

    hehe… this is a cool idea! :D

  5. You have a very nice layout for your blog, i want it to use on my site too ,    

  6. This really is such a excellent resource that you simply are supplying and you give it away for free of charge. I found it on google

  7. Sweater Shaver ütleb:

    thanks for this good posting, this helps me a lot!!

  8. Malicoat ütleb:

    Keep the faith, my Internet friend. You are a first-class writer and deserve to be heard.